Varem või hiljem tuleb teil koolis õppides kokkupuutuda mõne pikema kirjaliku tööga. Olgu selleks referaat, praktikaaruanne vms. Kõik kirjalikud tööd vastavad kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhendile, mille leiad www.hkhk.edu.ee kodulehelt. Kõike ridu me ükshaaval läbi ei vaata aga kui tekib mõni küsimus, mida ma ei ole maininud, siis leiad sellest juhendist kindlasti vastuseid.
Selle peatükis vaatame mis on kirjalike tööde liigid, nende struktuuri ning vormindusnõudeid, mis peavad teie kirjalikes töödes kindlasti olema!
NB! Nõuded ei ole soovituslikud, vaid KOHUSTUSLIKUD!
Kirjalike tööde liigid
Meie levinumad kirjalike tööde liigid on:
- referaat
- praktikaaruanne
- essee
Referaat – see on kokkuvõtlik sisu lühiseletus õpetaja antud teemal (veebi)kirjanduse baasil. Ise midagi väljamõtlema ei pea ning kasutatud allikaid peab olema vähemalt 2. Küll on oluline oma arvamuse lisamine. Referaadi maht on reeglina 5-7 lehekülge. Selle eesmärgiks on oskus töötada erialase kirjandusega.
Praktikaaruanne – kirjutatakse pärast praktika sooritamist, mille eesmärk on praktikal tehtud tegevuse, oskuste ja saadud kogemuste kirjeldamine. Igal erialal võib aruande nõuded olla erinevad, kuid vormindus jääb samaks. Meie kooli praktikajuhendid saad praktikajuhendajalt ja kodulehelt.
Essee – on lühike kirjutis etteantud teemal. Oluline on oma arvamus ja kasutatud kirjanduse kasutamine ei ole nõutud.
Kirjalike tööde struktuurPikemad kirjutised nagu referaat ja praktikaaruanne peavad olema kindla struktuuri järgi ning loodud valgele A4 paberile:
- tiitelleht
- sisukord
- sissejuhatus – probleemi püstitus, eesmärkide seadmine
- sisu (teema arendus) – probleemide lahendamine ja seletamine
- kokkuvõte – peab vastama sissejuhatusele andes probleemi lahenduse
- kasutatud kirjandus
- lisad
Tiitelleht
Töö algab tiitellehega ning sellele lisatakse järgmised vajalikud andmed:
- kooli nimetus suurte tähtedega: HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS;
- õpperühm pikalt: Ehitusviimistlus EV11;
- autor: ees- ja perekonnanimi: Eesnimi Perekonnanimi;
- töö pealkiri suurte tähtedega;
- töö liik (referaat, praktika aruanne jne): Referaat;
- töö juhendaja ees- ja perekonnanimi: Juhendaja: õpetaja;
- töö valmimise koht ja aasta: Uuemõisa 2023.
- teksti suurus 16pt
- reasamm 1,5
- enamus tekstist on joondatud keskele
, kuid juhendaja on joondatud paremale 
.
Lehe piirid
Uuele lehele liikumiseks kasuta ainult klahvikombinatsiooni CTRL+Enter. Sama käsu leiad Wordi menüüst Lisa>Lehed>Lehepiir. Lisa lehepiir kohe pärast tiitellehe aastaarvu. Kuna teine leht on sisukorra jaoks, mis tuleb hiljem, siis lisa ka teine lehepiir, kuhu lisame sisukorra.
Pealkirjad
Oluline on, et pealkirjad (ka tekst) on loodud laadidega. Vastasel korral ei saa luua sisukorda. Pealkirjade nõuded:
- pealkirjad suurusega 16pt ja rasvaselt; tähistatakse laadiga ‘Pealkiri1’
- alapealkirjad 14pt, rasvaselt ja kaldu ; tähistatakse laadiga ‘Pealkiri2’
- iga uus teema hakkab uue lehe algusest
- alateema hakkab uue lehe algusest, kui sisu jääb ainult mõned read
- sisu teemad nummerdatakse
- ei nummerdata järgmisi peatükke: sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus
Teksti nõuded
Teksti vormindamise nõuded:
- kogu font on läbi töö üks ja sama – Arial või Times New Roman
- teksti suurus 12pt
- reasamm 1,5
- rööpjoondus
- vahe pärast lõiku 10p
Sisukorra loomine
Sisukord lisatakse kohe pärast tiitellehte ning selle loomist vaatasime selles peatükis see paikneb menüüs Viited>Sisukord.
Vanematel versioonidel on kombeks sisukord sinisega teha, seega ole tähelepanelik ning jälgi et kogu dokumendi tekst oleks mustaga.
Leheküljenumbrid
Leheküljenumbrid lisatakse dokumendi jalusesse ning paremasse äärde. Selle lisamiseks vali menüüst Lisa>Päis ja jalus>Leheküljenumber>Lehe lõpp>Tavanumber 3
See aktiveerib dokumendi jaluse ning kuvab leheküljenumbrid. Esilehel leheküljenumbrit ei näidata ja seepärast, kui kursor on jaluses, siis vali menüüstPäise- ja jaluseriistad>Suvandid>Erinev esileht.
Nüüd ei tohiks esilehel numbrit olla ning sisukorra jaluses on kenasti number 2. Kliki Sule päis ja jalus.
Dokumendi päis
Leheküljed (väljaarvatud esileht) peavad sisaldama kooli, sinu ja kursuse nime. Selleks tee dokumendi päise osale topeltklikk.
Teksti suurus päises on 10pt ja font on sama mis kogu tekstil. Paremasse äärde liikumiseks kasuta klaviatuuril TAB-klahvi. Teisele reale liikumiseks vajuta Enter-klahvi. Päise alla lisa aga peenike joon, mille leiad Avaleht>Lõik>Äärised>Allääris. Päisest välumiseks kliki Sule päis ja jalus nuppu.
Veel vormindamisest
Tekstis kasuta rõhutamist ainult teksti paksuks tegemisega. Arvesta, et kogu sinu töö on oluline ja rõhuta ainult üksikuid sõnu kogu töös. Võõrkeelsed sõnad ja tsitaadid tee kaldkirjaga, näiteks à la carte. NB! Võõrkeelsed nimed jäävad ikka tavalise kirjaga.
Programmeerimiskoodi lisamiseks on jäetud vabamad käed. Kindlasti konstulteeri oma juhendajaga!!! Kood kirjuta fondiga Courier New ja suurusega10pt.
Kui juhendaja on lubanud koodi lisada värvilisena, siis üks lihtsamaid viise on kasutada selleks Notepad++. Selleks selekteeri soovitud kood ning tee sellel parem klikk. Avanenud menüüst vali Plugin commands>Copy Text with Syntax Highlighting.
Nüüd kui see Wordi kleepida, saame soovitud koodi kenasti värviliselt. Üle tasub kontrollida koodis esinevaid täpitähti ?
Pildid, joonised ja tabelid
Kõik teksti lisatud objektid peavad olema tähistatud pildi allkirjaga ehk pealdisega. Selleks tee tabelil või pildil parem klikk ning vali Lisa pealdis.
See avab akna, kus saad lisada pärast numbrit teksti pealkirja. Kui tegemist pole joonisega ja millegipärast Word sellest aru ei saanud, siis leia Silt valikust endale sobiv, näiteks Tabel. Vajuta OK.
Kõik pealdised nummerdatakse automaatselt! Kuna pealdis on vaikimisi laadis sinine, siis muuda see ikka mustaks.
