MINUST

Minu nimi on Marek Seil, töötan Haapsalu Kutsehariduskeskuse IT Juhina. Olen Haapsalu Kutsehariduskeskuses IT valdkonnas töötanud juba 15 aastat, Üldine IT alane kogemus on juba üle 25 aasta.
Oman ka IT ettevõtet, mille kaudu haldame erinevaid Haridusasutusi, Tervisekeskuseid ja muid ettevõtteid ning ka eraisikuid, põhiliselt oleme oma ettevõttes keskendunud asutuste IT haldusele. Tegevuspiirkond on üle eesti, meie teenuseid kasutatakse nii Lääne-Virumaal kui ka Võrus.

Tegelen ka IT alase nõustamisega ja ka it turvalisuse nõustamisega.

 

 

Tänased teemad oleks:

Arvuti riistvara (millist arvutit valida??)

Tarkvara

Ergonoomia

IT Turvalisus (HTTPS protokollid, paroolid, spämkirjad jne)

Andmete varundamine, milleks?

Viirused

 

Arvutihaldus – Kolledz

Arvuti koosneb 2 süsteemsest osast

Arvuti riistvarast (Hardware)

Arvuti tarkvarast (Software)

Arvuti Riistvara 

sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon) – nende abil sisestatakse info (andmed) arvutisse,

töötlusseadmed (keskseade, välismälud) – toimub arvutile antud lähteandmete töötlemine,

väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) – toimub väljundandmete väljastamine

 

Töökoha arvuti koosneb siis…

1. Kuvar
   2.Keskseade e. arvuti
   3. Klaviatuur
   4. Hiir
   5. Võib olla ka (printer)

Tänapäeval võib arvuti olla ka ühes tükis koos ehk neid siis nimetatakse AIO (all in one e. Kõik ühes) tüüpi arvutiteks.

 

Arvutihierarhias tuntakse põhiliselt :

1. pihuarvuti (handheld) – väike, taskusse mahtuv arvuti, tänapäeval siis asendab seda  juba nutitelefon ja ka tahvelarvuti
   
   2. sülearvuti (laptop, notebook) – kaasaskantav ja tavaliselt A4-formaadis väikearvuti
   3. lauaarvuti (desktop, minitower, miditower) – mikroarvuti universaalse töökohaarvutina (bürooarvutina)
   4. tööjaam (workstation) – miniarvuti suurte andmemassiivide kiireks töötlemiseks (nt graafiline tööjaam, video ja pildi töötlusteks)
   5. serverid (server) – nende ülesanne on teenindada teisi arvuteid ehk kliente.
   

Arvuti paigutus ja Ergonoomia

Kas nii on õige istuda?

 

 

 

Kas see on õige sülearvuti paigutus?

 

 

 

 

 

 

Kasulikud on ka…..

Reguleeritavad lauad

Ja sobiad ka kõrge seljatoega toolid

Võrktoolid ja miks??????

Milleks see tool hea või halb on?

 

Arvuti konfiguratsioon

Konfiguratsioon1

Lenovo ThinkPad T460 Ultrabook (Hind 500-600 euro ringi)

 

 

 

 

Konfiguratsioon2

HP Z440 Workstation (Hind 900-1000 euri ringi)

 

Arvuti sisemus koosneb siis…

1. Protsessor

2. Emaplaat

3. Mälu

4. Videokaart

5. Kõvaketas

6. Helikaart

7. Võrgukaart

8. Toiteplokk

9. CD-ROM, DVD-ROM

10. FLOPPY seade (tänapäeva arvutitel enam mitte)

11. ID-kaardi lugeja

12. SD-Card reader (Lugeja)

13. HDMi ja VGA pesad

14.  USB Pesad

1. Protsessor – (CPU – Central Processing Unit)

Protsessor on arvuti “süda”, mis tegeleb otseselt arvutamisega. Protsessor töötleb temasse sisestatud andmeid ja väljastab tulemusi. Selle tulemuseks ongi kõik see, mida me arvuti abil teostada saame. Suuremad protsessorite tootjad Intel ja AMD. Protsessori kiirust määrab taktsagedus, mida mõõdetakse  (GHz) – mis määrab ära kui mitu algtaseme käsku suudab arvuti või mikroprotsessor sekundis täita. Mida kõrgem taktsagedus, seda kiirem arvuti/protsessor.

• 1.5-2 Gigahertsine protsessor sobib, kui arvutit on vaja vaid Internetis surfamiseks ja kontori tarkvaraga töötamiseks.
• 2-3 Gigahertsine võimaldab juba töötada suuremate graafiliste programmidega ja mängida keskmiste süsteeminõuetega arvutimänge.
• 3 ja suuremate gigahertside arvuga protsessor võimaldab töötada professionaalsete video-, pildi- ja helitöötlustarkvaraga, luua ja hallata serverit ning mängida suuri, kõrgete süsteeminõuetega arvutimänge.

Protsessori tuumade arv. Kõik on kuulnud, kuidas nende tuttavatest tehnikafännid uhkustavad suure hulga tuumade arvu üle protsessoris. Tänasel päeval on arvuti korralikuks tööks vaja rohkem kui üht tuuma protsessoris. Tuumade arv näitab, mitu protsessi korraga on protsessor võimeline teostama.  Varem olid kõik protsessorid ühetuumalised, kuid programmide ja OS-de süsteeminõuded muutusid suuremaks ja protsessori taktsagedus muutus suuremaks.

Protsessor ei suutnud enam nii suurt taktsagedust kontrolli all hoida, ning seepärast hakkati tootma mitmetuumalisi kiipe. Kiibi taktsagedus jaotati tuumade kaupa ära, nii et kõigil tuumadel on ühesugune taktsagedus.  Tavaliste koduarvutite puhul piisab 2-tuumalisest protsessorist. See saab hakkama kontori tarkvara ja mõningate arvutimängude töös hoidmisega. Rohkem tuumi on  vaja kõrgete süsteeminõuetega arvutimängude ja programmidega töötamiseks.

Protsessori mälu. Või teisisõnu vahemälu, selles mälus säilib ajutiselt info, mida on vaja protsessoril mõningate otsuste tegemiseks, infovahetus mälu ja protsessori vahel toimub välkkiirelt, kuna mälu töötab samal sagedusel mis protsessor. Mida suurem on arvuti vahemälu, seda võimsam on protsessor.

Pesa. See on kõige tähtsam parameeter protsessori ostul. Pesa on protsessori koht emaplaadil. Pesade tüübid protsessoril ja emaplaadil peavad olema ühesugused. Veel peaks arvestama emaplaadi kiibistikuga: protsessori ja kiibistiku tootjad peavad olema samad.

Näide:  Intel® Core™ i7-8700K 3.7GHz 12MB FCLGA1151

Intel Core i7-8700K Protsessori nimetus 8 (Generatsooni protsessor)

3.1GHz Protsessori taktsagedus

12MB Vahemälu suurus

FCLGA1151 Pesa tüüp

Link: https://ark.intel.com/products/126684/Intel-Core-i7-8700K-Processor-12M-Cache-up-to-4_70-GHz

I3 – 2 tuumaga protsessor
I5 – 4 tuumaga prostsessor
I7 – 6 tuumaga protsessor

2. Emaplaat – (motherboard, mainboard)

Emaplaat – on arvuti kõikide komponentide tervikuks ühendaja. Kujutab ta endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm.

3. Mälu – e. RAM (Random Access Memory) ehk ka muutmälu

Operatiivmälu on mõeldud arvuti tööprotsessis tihti kasutatavate andmete ajutiseks jäädvustamiseks.

Mälu tähtsamateks parameetriteks on mälu maht GB (mega bait) ja ka mälu kiirus (MHz). Tänapäeval võiks arvutis olla juba minimaalselt 4 GB mälu ja soovitavalt 8 GB mälu ja parematel juhtudel juba 16GB mälu. Mida rohkem mälu sedakiirem on arvuti ja seda rohkem saab programme arvutis avatuna hoida.

4. Videokaart

Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. (Videokaardi parameetrid on siis mälu maht MB ja mälu töö kiirus Mhz).  Link täpsemaks kirjelduseks siin.

5. Kõvaketas – HDD

Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD  ja SSD) on arvuti andmete säilitamise seade.

SSD (ingl. k. solid state drive) ehk pooljuhtketas kasutab andmete salvestamiseks ränikiipe. Klassikalised kõvakettad (HDD, hard disk drive),kasutavad erinevalt SSD’st elektromagnetilist laengut hoidvaid plaate. Loomulikult on ka suur erinevus seadmele andmeid salvestades. Kõvakettal tuleb lugemispea õigesse kohta liigutada, et plaadilt andmed üles lugeda (või kirjutada) ning kogu süsteem on pidevas liikumises. SSD ketta puhul on metoodika teistsugune, kuna seal liikuvaid osi ei ole. Andmed salvesatakse mälukiipi sarnaselt mälukaardi või mälupulgaga. Seega, kui kõvakettal peade joondumine ning õige koha pealt lugemise alustamine võtab aega keskeltläbi 5-10ms (millisekundit), siis SSD ketaste puhul toimub see keskeltläbi 0,05-0,1 ms jooksul. Sellest tuleneb ka see et SSD kettas on kordades kiiremad.

Kõvaketas on selleks laoruumiks, kuhu arvuti saab püsivalt salvestada kogu tarkvara ning kõik teie poolt loodud dokumendid. Kõvakettal olev informatsioon jääb alles ka pärast arvuti väljalülitamist. Tänapäeval levinud ketta ühendus tüübid IDE , ATA, SATA,  SATA2 ja SATA 3. Kõvaketta parameetrid (andmemaht GB, ketta pöörlemiskiirus rpm ,vahemälu MB ja ka sata ketastel on andmeedastus kiirus Gb/s).

nt. SSD Ketas: CRUCIAL | MX500 | 500GB | SATA 3.0 | TLC | Write speed 510 MBytes/sec | Read speed 560 MBytes/sec | 2.5″ | MTBF 1800000 hours | CT500MX500SSD1

nt. HDD Ketas: 3.5″ Internal HDD, SATA3, 7200RPM, 64MB Cache

Versioon 3.0 (SATA 6 Gbit/s)

Teise generatsiooni SATA-liidesed töötavad kiirusel 3,0 Gbit/s^[1]

6. Võrgukaart ehk NIC

Võrgukaart ehk NIC (Network interface card, inglise keeles nimetatakse veel ka network card, network adapter) on seade, mille kaudu saab arvuti ühendada arvutivõrku. Näiteks saab sinna külge ühendada modemi, ruuteri, switchi või teise arvuti.
Tänapäeval on juba enim kasutuses olevad traadita võrgukaardid, millega saab arvuti ühendada traadita võrku (WiFi). Võrgukaart identifitseeritakse tema MAC-aadressi järgi.

7. Toiteplokk

Toiteplokk on seade, mis muudab saada oleva elektrienergia tarbijale e. arvutile sobivaks. Toiteploki tüübid AT ja ATX. Majapidamises on saada 220 V 50Hz vahelduvpinge, aga arvutid vajavad  + ja – 5V, + ja – 12V stabiliseeritud pinget.

ID-Kaardilugeja

ID-kaardi lugeja võimaldab kasutada ID-kaarti näiteks internetipanka sisselogimisel ja dokumentide digiallkirjastamisel. (Tänapäval on juba ka siis Mobiil-ID ja Smart-ID).

HDMI ja VGA pesa

VGA-pistikühendus (lühend VGA inglise keele sõnadest Video Graphics Array) on ette nähtud analoog-videosignaali edasikandmiseks analoogkujul RGB-signaalina arvuti kuvaadapterist kuvarisse. Ühendus loodi 1987. aastal, kui olid kasutusel analoogsignaaliga töötavad kineskoopkuvarid.

Praegusaegsetele digitaalsetele LCD-kuvaritele on otstarbekas anda videosignaal digitaalkujul (DVI– või HDMI-ühenduse kaudu). Siis jääb ära VGA puhul vajalik digitaal-analoog- ja analoog-digitaalmuundamine.

VGA jaoks kasutatakse 3 klemmireaga 15-kontaktilist D-sub pistikupesa arvuti küljes ja vastavat pistikut kuvarist tuleva kaabli otsas.

HDMI ehk inglise keeles High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeediumliides) on 2002. aastal loodud standard kõrge kvaliteediga pildi (nt 2160p) ja heli edastamiseks. See annab tarbijale digitaalse alternatiivi selliste analoogstandarditele nagu raadiosageduse (RF) koaksiaalkaabel, komposiitvideo, S-Video , SCART, D-Terminal või VGA. HDMI ühendab digitaalse audio / video allikaid – digibokse, DVD-mängijaid, HD DVD-mängijad, Blu-ray Disc mängijad, AVCHD-videokaameraid, personaalarvuteid (PC), selliseid videomängukonsoole nagu PlayStation 3, Xbox 360 ja AV-vastuvõtjaid – ühilduvate digitaalsete heliseadmete, arvutikuvarite, videoprojektorite ja digiteleritega.

USB Pesad

Universaalne järjestiksiin ehk USB (Universal Serial Bus) on seadmete arvutiga ühendamise standard, mis hõlmab kaablite, konnektorite (pistikute ja pesade) füüsilist ehitust, suhtlusprotokolle ning toitevoolu parameetreid.

USB-d kasutatakse arvuti lisaseadmete, näiteks hiire, klaviatuuri, veebikaamera või printeri ühendamiseks, samuti andmevahetuseks mäluseadmetega, näiteks välise kõvaketta või nutitelefoniga. Lisaks kasutatakse USB-ühendust vooluallikana, näiteks hiire, diktofoni või telefoni aku laadimiseks.

USB-seadmete ühendamine ja eemaldamine ei nõua arvuti taaskäivitamist. Üldjuhul seadistatakse draiveri olemasolul seade pärast ühendamist automaatselt. USB jaoturi abil saab ühe USB-kontrolleri külge ühendada kuni 127 seadet.

 

 

Välised mäluseadmed

1. CD, DVD seadmed

2. Disketid seadmed

3. Mälupulgad

4. Välised kõvakettad

5. SD kaardid

1. CD-ROM (plaadi suurusu 650MB)

DVD-ROM (plaadi suurus 4,7 GB)

2. Disketi seadmed (disketi maht 1,38 MB)

3. USB pulk e. mälu pulk

Mälupulgad ja mälukaardid sobivad inimesele, kellel on vaja andmeid kaasas kanda ja neid mitmel pool lugeda ning muuta

Mälupulga mahutavused 64MB, 128MB, 256MB, 512MB, 1GB, 2GB , 4GB , 8GB, 16GB, 32GB

4. Välised kõvakettad – Välisesse kesta pandud arvuti kõvaketas, mahud siis tavaliselt 500GB-1000GB ehk 1 Tb-ni. Tuleks jälgida kas on USB3 või USB 2 liidesega ketas. sest siis ka vastavalt andmeedastus kiirus kas siis kuni 5Gbit/s või kuni 480Mbps ja uuel standardil USB 3.1 räägitakse kuni 10Gbit/s  kiirusest.

5. Mälukaart – Tuleks jälgida kaardi mahtu, ja kirjutamis ning lugemis kiirust sellel kaardi 95MB/s lugemine ja kirjutamine 90MB/s.

Arvuti sisend seadmed

Klaviatuur
Hiir
Mikrofon
Scanner

Arvuti väljund seadmed

Printer/Plotter
Kuvar/Monitor
Kõlarid

Arvuti riistvara haldus, kuidas arvutit puhastada 

Võib juhtuda et arvuti hakkab end välja lülitama

Siis võib olla juhtunud et arvuti on nt. tolmune…

 

Arvuti puhastamine

 

Arvuti puhastamise vahud – ekraani ja arvuti puhastamiseks

Puhastuslapid – ekraani j arvuti plastik korpuse puhastamiseks

Link: https://estko.ee/tooted/lehtratik-1k-kangataoline-katrin-plus-poly/

Suruõhk – klaviatuuri vahelt tolmu ja sodi eemaldamiseks.

Miks ei tohi kasutada selleks tolmuimejat?

Kas arvuti juures tohiks süüa ja kohvi juua?

Arvuti tarkvara

Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud) – Operatsioonisüsteem ja nende liigid ning rakendustarkvarad.

1. Arvuti andmete vaatamine – protsessor, mälu

Win 10 puhul töölaual oleval ikoonil See arvuti kliki hiire parema klahviga ja avanenud menüüst võta valik Atribuudid.

Avanema peaks all järgnev menüü

Arvuti jõudluse vaatamine

1. ALT+CTRL+DEL

2. Tegumihaldur

Arvuti kõvaketta suuruse vaatamine

Win 10 puhul käitu nii…
1. Ava töölaual olev ikoon See arvuti.

2. Avanenud aknas otsi üles ketas nimega Kohalik ketas (C:)

3. Tee Ketta peal hiire parem klõps ja valiks võta Atribuudid.

4. Avanenud aknast näe siis sektordiagrammil palju sul on ketta vabaruumi ja palju on kasutuses. Näed kui suur sul üldse kõvaketas on.

IT turvalisus

Viirusetõrje tarkvara on mõeldud arvuti ja oma andmete kaitsmiseks. Lisaks korraliku viirusetõrje olemasolule peab silmas pidama, et arvuti turvaliseks kasutamiseks on vajalik ka pidev programmide uuendamine (mõtleme selle all operatsiooni süsteemi uuendused ja ka rakendustarkvara uuendused), sest uuendustega lapitakse kinni programmi loojate vigu ja turvaauke. Aastatega on viirustega seotud kahju kasutajale vähenenud, kuid sellegipoolest on viiruse näol tegemist ohuga, mis võib viia materiaalse või emotsionaalse kahjuni. Viiruste ja turvaaukude kaudu on võimalik koguda andmeid, käivitada teile teadmata arvuti lisaseadmeid (nt veebikaamerat) või kasutada teie arvuti resurssi teile teadmata eesmärkide nimel või ka hävitada teie arvuti ressursse nt. arvuti kõvaketas.

Viimane suuremat kahju tekitanud viirus oli krüptoviirus, mis krüpteeris failid ehk siis muutis need kasutajale mitte kasutatavaks. Nende kasutuskõlblikuks muutmiseks tuli maksta teatud summa raha, mis võrdus  umbes 1 Bitcoiniga ehk 5700-6800 euro vahel oleva summaga, oleneb, mis keskkonnast sa Bitcoini ostad. Minule teada oleval juhtumil, kus ma nõustamisega abiks olin, maksti lõpuks summaks 0,5 Bitcoini ehk 3000 dollarit. Juhul kui on olemas varukoopia oma failidest, saab taastada kõik sealt ja pole vaja maksta mingit lunaraha.

Sellest päästab ainult varukoopia olemasolu.

Kuidas teha varukoopiaiad???

Viimati räägiti, et kui sul pole kolme varukoopiat siis sul ei ole neid olemaski.

Varukoopiaid saab teha PILVE!

Varukoopiaid saab teha ka teisele kõvakettale nt. välisele kõvakettale või mälupulgale olenevalt sellest kui suured on andmemahud. Aga minu soovitus on siis see et teha juba mitmele välisele mäluseadmele koopia, sest kui seda koopiat läheb vaja siis juhtub tihti see et üks varundus seade ei toimi see hetk. nt võib tuua turva kaamerate salvestused 3-s salvestis.

Spam kirjad

Levimas on erinevad spam kirjad, mille mõte on kas koguda informatsiooni teie kohta või siis nt kui avada kirjaga kaasas olev fail või link siis käivitada teie arvutis mõni pahavara.

Näide1

MIDA ÜRITATI SELLE KIRJAGA TEHA?

 

Näide2

Saadeti sõnum telefoni teatega “Uus makse laekus http://bit.ly/2YxrQGg”

Sõnumi saatjaks oli Swedbank.

MIS ON SELLES SÕNUMIS VALESTI?

 

Näide3

Näide4

Näide5

Tänapäeva üks uusi spämmimise liike on ka telefoni helistamised pangast.

 

 

Viirusetõrje ja tulemüür

Viiruste ja antiviirustega seotud terminid*

Antiviirus  avastab pahavara (viirused, ussid, troojad jms). Antiviirused tuvastavad eelkõige neid ohte, mis on nende andmebaasides olemas.

Nuhkvaratõrje kaitseb arvutit nuhkvara eest nagu näiteks klahvinuhid, reklaamvara jne.

Personaalne tulemüür analüüsib/jälgib arvuti sissetulevat ja väljaminevat võrguliiklust ning kaitseb seda rünnakute eest.

Proaktiivne kaitse (HIPS) jälgib programmide ja operatsioonisüsteemi tegevust. Kui mõni programm üritab  teha potentsiaalselt kahjulikku tegevust, peatab HIPS selle programmi enne, kui see jõuab süsteemi mõjutada. Tihti küsitakse kasutaja käest, kas antud toiming võib jätkuda, või peaks selle blokeerima.

Antiphishing blokeerib veebilehti, mis püüavad varastada sensitiivseid andmeid (krediitkaardi, paroolid jne) ning nakatada arvutit. Reeglina on kaasaegsetel viirusetõrjetel õngitsemisvastane kaitse sisseehitatud koos pahavara kaitsega. Nii blokeerib veebi kontrolliv komponent koos õngitsemislehekülgedega ka pahavara lehekülgi.

Rämpsposti tõrje (AntiSpam) takistab soovimatute e-kirjade jõudmist postkasti. Teisisõnu rämps- ja andmepüügikirjade filtreerimine postkastis.

Reklaami blokeerija (Adblocker) – blokeerib soovimatud reklaamid/hüpikaknad. Lisaks võib aidata takistada pahavara levikut arvutisse, kuna blokeeritavad objektid võivad olla ka Flash reklaamid, mis võivad reaalselt arvuti nakatada, kui arvutis on kasutusel vana Flash Playeri versioon.

Levinuimad viirusetõrje programmid:*

Avast! – tasuta versiooniga www.avast.com

  + Üks parimaid viirusetõrjeid, pakub väga laialdast kaitset

+ Vähe valehäireid

+ Ei nõua palju ressurssi

– Reklaamib tasulist versiooni

AVG Antivirus – tasuta versiooniga www.avg.com

+ Lihtne kasutada

+ Blokeerib ohtlikke lehti

– Vaikimisi tahab installida tööriistariba

– Ei paku proaktiivset kaitset

Microsoft Security Essential – legaalse Windows operatsiooni süsteemiga tasuta kasutatav win 10 operatsioonil juba sees olemas, aga muidu alla laetav siit.

+ Lihtne kasutada ja tasuta

+ Eesti keeles

+ Küllaldane kaitse ja vähe valehäireid

+/- Saab kasutada ainult Windows operatsioonisüsteemiga

– ei paku proaktiivset kaitset

Avira  – tasuta versiooniga www.avira.com

+ Loetakse üheks parimaks ja effektiivsemaks viirusetõrje programmiks

+ Ei nõua arvutilt palju ressurssi ehk ei muuda ervutit aeglaseks     – Installimisel pakub vaikimisi ka ask.com tööriistariba ja tahab ask.com-i vaikimisi koduleheks muuta  (installimisel soovitatavalt vastavad valikud oleks soovitatav eemaldada)

– Aeg-ajalt reklaamib tasuta versiooni

Tasulised viirusetõrjed…

F-Secure www.f-secure.com

   + Pakub head kaitset, lihtne kasutada

+ Blokeerib ohtlikke lehti

+ eemaldab kõiki viiruseliike

– võib muuta arvuti aeglaseks

– installeerimine võtab kaua aega

Nod 32 www.nod32.ee

+ Lihtne kasutada, eesti keelne

+ leiab kiiresti tuntud viirused ja uuendab andmebaasi tihti

+ ei aeglusta arvutit

– nuhkvara otsiga kehv

– ei paku proaktiivset kaitset

Kaspersky https://www.antivirus.ee/et

    + Tuvastab kiirelt viiruseid ja eemaldab need

+ Blokeerib ohtlikke lehti

+ Väga efektiivne, andmebaas uueneb tihti

– Võib aeglustada arvutit

McAffee https://www.mcafee.com/

      + lisab tulemüüri

      + kontrollib arvuti kiiresti

      + eemaldab kõiki viiruseliike

      – pole eriti kasutajasõbralik kasutajaliides

      – puudub korralik proaktiivne kaitse

BitDefender https://www.bitdefender.com/

     + Effektiivne, andmebaasi uuendatakse tihti

+ blokeerib ohtlikke lehti

+ vähe valehäireid

+ eemaldab kõiki viiruseliike

Norton Antivirus https://us.norton.com/antivirus

     + andmebaas uueneb pidevalt

     + pakub väga head kaitset

     + eemaldab kõiki viiruseliike, eriti tõhus pahavara eemaldaja

     + ei aeglusta arvutit

     – paigaldab brauseri tööriistariba

     –  ilma internetita väike kaitse (andmebaas asub pilves)

Soovituslik tasuta viirusetõrje, mis ei vaja installeerimist, mille saab alla laadida ja lihtsalt käivitada Mcafee Stinger

Spy vara eemaldamiseks võib kasutada Spybot tarkvara selle saab siit lehelt.

ja ka CCleaner, mille saab alla laadida siit.

HTTP ja HTTPS protokollid

Krüpteeritud HTTPS ühenduse kasutamine ei ole küll kohustuslik, kuid siiski võiks sellele mõelda kõikide lehtede haldajad.

Mida kujutab endast HTTPS?

Lühidalt on HTTPS turvaline (krüpteeritud) versioon standardsest HTTP protokollist. HTTP (Hyper Text Transfer Protocol) on viis, kuidas veebibrauser vahetab andmeid kodulehe serveriga. HTTPS protokolliga, millel on SSL sertifikaat, on selline andmevahetus turvaline.

Miks tuleks see oma lehel sisse lülitada?

On vähemalt kolm põhjust, miks on seda soovitatav kasutada:

1. Siis, kui kodulehe turvalisus on tähtis. Näiteks kui tegemist on e-poega ja klient sisestab ostmiseks krediitkaardi andmed. Aga ka teiste andmete sisestamisel.

2. HTTPS näitab külalistele, et tegu on turvalise keskkonnaga, mis tõstab nii kodulehe kui ka brändi usaldusväärtust.

3. Google kinnitas, et HTTPS protokoll on oluline rankimise faktor. Seega, kui tahad, et sinu koduleht oleks Google’i otsingust paremini leitav, siis tasub kasutada HTTPS-i.

Kuidas sertifikaati saada?

Hetkel on palju erinevaid firmasid, kes pakuvad SSL sertifitseerimist igal hinnatasemel. www.zone.ee, www.veebimajutus.ee jne, on olemas ka tasuta https sertifikaat, mille peab teie serverihaldaja või teie ise paigaldama, selleks on Letsencrypt, selle paigaldamise õpetuse leiab siit.

Millist kasu saab lehe haldaja selle kasutamisest?

See sertifikaat tõstab kodulehe turvalisust ja sellega ka klientide silmis kodulehe usaldusväärsust. Pealegi hakkas alates 17. oktoobrist 2017 Google Chrome näitama turvalisuse hoiatusi kõigil HTTP lehtedel. Nimelt märgitakse HTTP lehed Chrome’i poolt ebaturvalisteks. Kui sinu lehel on vorme, millesse külastajatel on võimalik sisestada andmeid, siis tasub kindlasti üle minna HTTPS ühendusele.

Milline on kasu aga veebilehe kasutaja jaoks?

Siin mängib samuti rolli turvalisus. Kui veebilehe kasutajal tuleb sisestada kodulehel olevatesse vormidesse mingeid andmed, siis saab ta kindel olla, et tegemist on turvalise keskkonnaga.

Kui https lehele minnes kuvab all järgneva vea, siis tähendab see seda et tuleks vaadata üle oma arvuti kuupäeva ja kellaaja seaded.

Win 10 puhul saab seda teha alljärgevalt:

1. Vajuta windowsi klahvi ja i tähte.
2. Avanenud menüüst vali Kellaaeg ja keel
3. Avanenud aknas vasakpoolsest menüüst vali Kuupäev ja kellaaeg
4. Akna paremal on menüü Täiendavad kuupäeva-,kellaaja-ja piirkonnasätted
5. Avanenud aknast vali Kuupeva ja kellaaeg alt Määra kellaaeg ja kuupäev
6. Avanenud aknast vali Muuda kuupäeva ja kellaaega
   
   
7. Kui järgnevas aknas olete muudatused ära teinud siis vajutage OK nupule.

Kellaajale on soovitav panna peale automaatne uuendamine aja serveriga või siis need seaded üle vaadata. Selleks teete läbi eelnevas tekstis punktid 1-5 ja siis avanenud aknas on akna üleval valik Interneti-aeg.
Edasi valige nupp Muuda sätteid, ning järgnevalt avaneb all pildil olev menüü. Esiteks tuleb panna linnuke kasti Sünkrooni mõne Interneti-ajaserveriga ja alla kastikesse nimega Server: kirjutada aja server nt. ntp.helia.ee, need kes kasutavad Telia interneti võivad kirjutada ka ntp.estpak.ee või siis need kes on Eeneti võrgus kasutavad ntp.eenet.ee

Kas iga veebileht peaks seda sertifikaati kasutama?

Kui tegu on tavalise n-ö visiitkaardi tüüpi kodulehega, mis ei kogu kliendi andmeid, siis sertifikaadi kasutamine ei ole kohustuslik. Kuid soovitaks ikkagi seda sertifikaati kasutada juhul, kui orgaaniline liiklus Google’ist on tähtis. Nagu ma eelnevalt mainisin, siis HTTPS on digiturunduse kontekstis oluline rankimise faktor.

Kuidas vaadata, kas leht on turvaline?

1. Vaata aadressi riba vasakusse serva, seal peab olema kiri turvaline ja roheline luku ikoon selle ees.
   
2. Kui Luku märgi peal klikkida, siis näitab ära kas Sertifikaat on kehtiv.
3. Ning kui klikkida sertifikaadi lingi peal, siis näeb kes on sertifikaadi välja andnud ja kaua see kehtib.
   

Soovitused oma erinevate veebikeskkondade turvalisemaks muutmiseks…

1. Vaatadata kas on https protokoll, mida kirjeldasime eelnevas tekstis
2. Vaadata üle oma paroolid, soovituslikult võiksid olla nad 8 märki pikad, sisaldada suuri ja väikseid tähti, numbreid ja ka erimärki.
3. Soovitav samu paroole mitte kasutada eri keskkondades, sest oht et kui murtakse lahti üks keskkond siis satub ka ohtu teine.
4. Soovitav mitte lasta erinevatel veebi lehitsejatel meelde jätta paroole.
5. Soovitav kasutada arvutil peal parooli ja kui arvuti juurest ajutiselt lahkuda siis panna arvuti lukku selleks kiirkäsk windowsi märk klaviatuuril ja L täht.
6. Kui tahta turvalist parooli siis võib kasutada ka veebipõhiseid parooli generaatoreid, üks näide on siin.
7. Soovitav vähemalt kord kuus vahetada paroole.
8. Näide parooli pikkusest ja selle lahti häkkimisest
9. 

 

 

Enamlevinud probleemid arvutiga töötamisel!!!

1. Kui arvuti ei lähe käima (tüüpiline töötaja vea teavitus), see tähendab, et ta ei võta ka voolu sisse, siis tasuks kontrollida kas toitekaabel on arvuti järgi, sama kehtib ka monitori kohta (kui arvuti ja monitor on eraldi), sest tihti juhtub nii et kui koristaja töö juures laua alt läbi käib, siis võivad juhtmed oma pesadest välja tulla.
2. Kui arvutis ei ole internetti, siis kontrollida kas interneti kaabel on arvutil ikka järgi ja wifi võrgu puhul kontrollida kas arvuti on wifivõrku ühendatud, võib juhtuda nii et teinekord vajab arvuti uuesti võrku ühendamist, vahest aitab mõlema probleemi puhul arvutile restardi tegemine.
3. Juhul kui ei saa pilti projektorisse, siis win 7 puhul on õpetus siin. Win 10 puhul aitab kui vajutad töölaual hiire paremat klahvi ja valid kuvasätted, liigud avatud lehe lõppu ning seal on menüü nimega Mitu kuvarit, seal siis saad valida endale sobiva variandi, kas Dubleeri need kuvad, laienda need kuvad, Kuva ainult kuvaris 1 või Kuva ainult kuvaris 2. Kui soovite sama pilti näha arvutis ja nt. projektoris siis valige Dubleeri need kuvad. Erinevate sülearvutite puhul aitavad ka kiir käsud Lenovo sülearvutite puhul võib aidata nt. klahvide kombinatsioon Fn ja F7 klahvi peal olev ekraanide märk.
   Kuva dubleerimine võib näiteks paigast ära minna siis kui PowerPoint2016-ga esitlust tehes jätta linnuke sellisesse lahtrisse nagu kasuta esineja vaadet, siis peale seda pannake ekraan laienda need kuvad olekusse. 
4. Kui kasutada HDMI ühendustüüpi, kas siis pildi monitori või projektorisse ühendamisel, siis võib tihti juhtuda nii et arvutis heli enam pole, siis vajutage start riba peal oleval heli valjususe muutmise nupul hiire paremat klahvi ja avanenud valikust valige Helid.
   
   Menüüst Taasesitus, tuleks valida Speaker/HP, erinevatel arvutitel võib see erineda, sest arvutites võib olla erinev helikaart sees. Minul praegu konkreetsel juhul on SA300/SA350 Samsungi monitor., mille järgi saan aru millisesse väljundisse on vaja heli suunata.
5. ID-kaardi audentimise ja allkirjastamise probleem Mozilla Firefox`il ja Google Chrome`il peale id-kaardi tarkvara uuendamist, selle lahenduseks on lubada Token Signing laiendus uuesti.
   

   Google Chrome õpetus

   Kui teil id kaart ei tööta Google Chrome`iga, siis võite proovida järgmist.

   1. Selleks vajutage veebilehitseja paremal üleval servas olevale Google Chrome`i kohandamise ja juhtimise
      
   2. Valige avanenud menüüst Rohkem tööriistu ja sealt Laiendused.
      
   3. Ning parem poolsest aknast tuleks kontrollida kas Token signing laiendus on lubatud ja all oleks ka linnukesed sees Luba inkognito-režiimis ja Luba juurdepääs failidele URL-idele.

   Mozilla FireFox`i õpetus
   ID Kaardi lisa/plugina lubamine Mozilla Firefox veebilehitsejas.

   1. Kliki Mozilla lehitseja paremas üleval nurgas olevale menüü nupule
      
   2. Vali avanenud menüüst Lisad/Add-ons
      
   3. Vasakult menust vali Laiendused/Extensions
      
   4. Kõigi ID-Kaardiga seotud lisadele pead vajuta Luba/Enable mis on lisa taga kirjas nupu peal
      
   5. Lõpuks peab pilt välja nägema selline   
      Natuke kiirkäskudest, mis siis aitavad programme avada, sulgeda, käskusid edastada jne

1. windowsi märk klaviatuuril ja L täht – aitab arvuti lukku panna, et keegi pahatahtlik ei saaks teie arvutisse toimetama tulla
2. ctrl+a – toob kogu teksti või siis lehe sisu esile
3. ctrl+c  – kopeeri käsk
4. ctrl+v – kleebi käsk
5. ctrl+x – lõika käsk
6. ctrl+f – otsi käsk
7. ctrl+s – salvesta käsk
8. ctrl+n – uue lehe käsk, avab ka uue veebilehitseja
9. ctrl+p – printimise käsk
10. alt+F4 – sulgeb programmi
11. F5 -lehe veebilehe uuendamine
12. Arvuti jõudluse vaatamine, programmide sulgemine
13. Veebilehtede cache`i puhastamine, erinevate veebilehitsejate puhul