{"id":218,"date":"2016-04-25T10:11:29","date_gmt":"2016-04-25T07:11:29","guid":{"rendered":"http:\/\/helia.ee\/koolitus\/?page_id=218"},"modified":"2016-05-03T11:08:11","modified_gmt":"2016-05-03T08:08:11","slug":"microsoft-excel-2016-valemite-koostamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/?page_id=218","title":{"rendered":"Microsoft Excel 2016 – Valemite koostamine (HARJUTUS 3 ja HARJUTUS 4)"},"content":{"rendered":"

Selles peat\u00fckis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi.<\/p>\n

M\u00f5isted<\/strong><\/p>\n

VALEM\u00a0<\/strong>– s.o s\u00fcmbolite ja v\u00e4\u00e4rtuste kogum, mis arvutamise tulemusel annab mingi tulemuse. K\u00f5ik valemid Excelis algavad\u00a0v\u00f5rdusm\u00e4rgiga (=)<\/strong>\u00a0ning sellele j\u00e4rgnevad\u00a0operandid\u00a0<\/strong>ja\u00a0operaatorid<\/strong>. N\u00e4iteks:\u00a0=7+8<\/strong>\u00a0annab tulemuseks\u00a015<\/strong>.
\n\"excel35\"<\/p>\n

OPERANDID\u00a0<\/strong>– on erinevad elemendid (v\u00e4\u00e4rtused), millega Excel teostab operatsioone (arvutusi). K\u00f5ige lihtsam operand on mingi p\u00fcsiv v\u00e4\u00e4rtus – n\u00e4iteks number. K\u00f5ige sagedamini kasutame aga\u00a0viitamist lahtrile,\u00a0<\/strong>kuhu on sisestatud number.
\n\"excel36\"<\/p>\n

Lahtriviite kasutamise eelis seisneb selles, et kui l\u00e4hteandmed muutuvad muutub ka tulemus.\u00a0Operandiks ei pea olema alati number, selleks v\u00f5ib olla ka arvude massiiv, kuup\u00e4ev, tekst jne.<\/p>\n

OPERAATORID\u00a0<\/strong>– on s\u00fcmbolid, millega teostatakse mingi operatsioon. Operaatoreid on mitmeid, k\u00f5ige tuntum neist on\u00a0plussm\u00e4rk<\/strong>\u00a0(+),\u00a0<\/strong>millega teostameliitmistehet<\/strong>.<\/p>\n

Aritmeetilised tehted<\/strong><\/p>\n

\u00dches tehtes v\u00f5ib olla kuni 1024 m\u00e4rki.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
Operaatorid<\/strong><\/td>\nTehe<\/strong><\/td>\nN\u00e4ide<\/strong><\/td>\nTulemus<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
+<\/td>\nLiitmine<\/td>\n=7 + 5<\/td>\n12<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
\u2013<\/td>\nLahutamine<\/td>\n=7 \u2013 5<\/td>\n2<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
\u2013<\/td>\nEitus<\/td>\n=\u20137<\/td>\n\u20137<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
*<\/td>\nKorrutamine<\/td>\n=7 * 5<\/td>\n35<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
\/<\/td>\nJagamine<\/td>\n=7 \/ 5<\/td>\n1,4<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
%<\/td>\nProtsent<\/td>\n=7 %<\/td>\n0,07<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
^<\/td>\nAstendamine*<\/td>\n=7 ^ 5<\/td>\n16807<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

* Astendamise m\u00e4rgi saad kui vajutad klaviatuuril\u00a0AltGr+\u00c4<\/strong>.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

V\u00f5rdlustehted<\/strong><\/p>\n

V\u00f5rdlustehteid kasutatakse tavaliselt tingimuslausetes ja ts\u00fcklites. V\u00f5rdlustehte v\u00e4\u00e4rtus on\u00a0TRUE\u00a0<\/strong>(t\u00f5ene) v\u00f5i\u00a0FALSE\u00a0<\/strong>(v\u00e4\u00e4r).<\/p>\n

 <\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
Operaatorid<\/strong><\/td>\nTehe<\/strong><\/td>\nN\u00e4ide<\/strong><\/td>\nTulemus<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
=<\/td>\nV\u00f5rdub<\/td>\n=7 = 5<\/td>\nFALSE<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
<<\/td>\nV\u00e4iksem kui<\/td>\n=7 < 5<\/td>\nFALSE<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
<=<\/td>\nV\u00e4iksem v\u00f5i v\u00f5rdne<\/td>\n=7 <= 5<\/td>\nFALSE<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
><\/td>\nSuurem kui<\/td>\n=7 > 5<\/td>\nTRUE<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
>=<\/td>\nSuurem v\u00f5i v\u00f5rdne<\/td>\n=7 >= 5<\/td>\nTRUE<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
<><\/td>\nEi v\u00f5rdu<\/td>\n=7 <> 5<\/td>\nTRUE<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Tehete j\u00e4rjekord<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ik me m\u00e4letame algklassidest sellist reeglit: enne korruta ja jaga siis liida ja lahuta. See t\u00e4hendab, et tehetel on erinevad prioriteedid – k\u00f5rgema prioriteediga tehted tehakse k\u00f5ige enne ja madala prioriteediga k\u00f5ige viimasena.<\/p>\n

Kui tehetel on sama prioriteet, siis arvutatakse vasakult paremale. Tehete j\u00e4rjekorda saad muuta sulgude abil.<\/p>\n

 <\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
Operaatorid<\/strong><\/td>\nTehe<\/strong><\/td>\nJ\u00e4rjekord<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
( )<\/td>\nSulud<\/td>\n1<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
\u2013<\/td>\nEitus<\/td>\n2<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
%<\/td>\nProtsent<\/td>\n3<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
^<\/td>\nAstendamine<\/td>\n4<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
* ja \/<\/td>\nKorrutamine ja jagamine<\/td>\n5<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
+ ja \u2013<\/td>\nLiitmine ja lahutamine<\/td>\n6<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
= < < = > > = < ><\/td>\nV\u00f5rdlused<\/td>\n7<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n


\n<\/strong><\/p>\n

Valemite lisamine<\/strong><\/p>\n

Valemi kirjutamiseks j\u00e4rgi j\u00e4rgmist j\u00e4rjekorda:<\/p>\n

 <\/p>\n

    \n
  1. aktiveeri lahter kuhu soovid tulemust
    \n\"excel37\"<\/li>\n
  2. valemi kirjutamist alusta v\u00f5rdusm\u00e4rgiga (=)
    \n\"excel38\"<\/li>\n
  3. kliki hiirega andmeid sisaldavale lahtrile A3. Lahtriaadressi v\u00f5ib ka k\u00e4sitsi kirjutada
    \nning\u00a0suurtel ja v\u00e4ikestel t\u00e4htedel vahet ei tehta<\/strong>: a3 on sama mis A3.
    \n\"excel39\"<\/li>\n
  4. lisa operaator +
    \n\"excel40\"<\/li>\n
  5. kliki j\u00e4rgmisel lahtril B3
    \n\"excel41\"<\/li>\n
  6. kui on veel andmeid, nagu n\u00e4itetabelis, siis korda sarnaselt punkte 4 ja 5 (j\u00e4lgi lahtriviidete v\u00e4rve).
    \n\"excel42\"<\/li>\n
  7. tehte kinnitamiseks vajuta\u00a0Enter\u00a0<\/strong>klahvi (loobumiseks vakuta ESC klahvi)
    \n\"excel43\"<\/li>\n<\/ol>\n

     <\/p>\n

    Valemite kopeerimine t\u00e4itepideme abil<\/strong><\/p>\n

    Vaatame antud liitmise tabelit edasi. Nagu n\u00e4ete on \u00fclej\u00e4\u00e4nud liitmise lahtrid t\u00fchjad, mida saaks just \u00f5pitud meetodi abil j\u00e4tkata. Aga kui meie tabel oleks tunduvalt pikem, siis v\u00f5taks see meil kogu meie aja. Kuid siin tuleb Excel meile appi ja lubab\u00a0t\u00e4itepideme\u00a0<\/strong>abil valemit kopeerida ka j\u00e4rgmistesse lahtritesse.
    \n\"excel44\"<\/p>\n

    Mida Excel siis tegi? Nimelt nimetatakse meie poolt sisestatud valemit\u00a0suhteliseks aadressiks<\/strong>, mis kopeerides\u00a0suurendas lahtri aadressi reanumbrit \u00fche v\u00f5rra<\/strong>.
    \n\"excel45\"<\/p>\n

    NB! Sama asi toimib ka vasakult paremale ja siis suurendatakse veerut\u00e4hist \u00fche v\u00f5rra.
    \n\"excel46\"<\/p>\n

    Valemite muutmine<\/strong><\/p>\n

    Kui olete valemi sisestanud ja vajutanud ENTER, siis lahter kuvab valemi v\u00e4\u00e4rtuse. Kui soovid n\u00e4ha lahtris kasutatud valemit, siis aktiveeri soovitud lahter ning\u00a0valemiriba<\/strong>\u00a0kuvab lahtri sisu.
    \n\"excel47\"<\/p>\n

    Kasuta valemiriba valemis muudatuste v\u00f5i paranduste tegemiseks. Kiiresti saad ka lahtri sisu ikka muuta kui teed soovitud lahtrile hiirega\u00a0topeltkliki<\/strong>.<\/p>\n

    Absoluutne aadress<\/strong><\/p>\n

    Eelmistes n\u00e4idetes, olles pannud valemi kirja ja t\u00e4itepidemest sikutades kopeeriti k\u00f5ik valemid automaatselt edasi. See on hea kui operandid “jooksevad” k\u00f5rvuti. Vaatame aga j\u00e4rgmist n\u00e4idet “Laulutunnid”
    \n\"excel48\"<\/p>\n

    Probleem seisneb selles, et kui kirjutada valem C5 lahtrisse ja t\u00e4itepidemest sikutada, saame hunniku valesid vastuseid, sest\u00a0B2 lahtri sisu peab olema muutumatu<\/strong>. Lahtri fikseerimiseks kasutame\u00a0dollari m\u00e4rki\u00a0<\/strong>($) nii rea kui veeru- kui reat\u00e4hise ette.
    \n\"excel49\"<\/p>\n

    Kiiresti saad dollari m\u00e4rgid, kui kasutad\u00a0funktsiooniklahvi F4.<\/strong>\u00a0N\u00fc\u00fcd kui antud valemit t\u00e4itepidemest sikutada, saame k\u00f5ik vastused \u00f5iged. Kontrollimiseks vaatan viimase lahtri valemit!
    \n\"excel50\"<\/p>\n

    Vastuse \u00fcmardamine<\/strong><\/p>\n

    Arvude \u00fcmardamine kuulub k\u00fcll\u00a0vorminduse\u00a0<\/strong>teema alla, aga n\u00e4itan kiire viisi, kuidas arvud ilusaks saada. Vaatame jagamise n\u00e4idet ja soovime kuvada kaks kohta p\u00e4rast koma.
    \n\"excel51\"<\/p>\n

    Nagu n\u00e4ete on arvud pikad ja lohisevad. Kiireim viis arvude \u00fcmardamiseks on need \u00e4ra m\u00e4rkida ja klikkida\u00a0\u00a0‘Rohkem k\u00fcmnendkohti’\u00a0<\/strong>v\u00f5i\u00a0‘V\u00e4hem k\u00fcmnendkohti’<\/strong>\u00a0nuppe. Nupud leiad\u00a0Esileht>Arv
    \n\"excel52\"<\/strong><\/p>\n

    Harjutus\u00a03<\/a><\/p>\n

    Harjutus\u00a04<\/a><\/p>\n

    Harjutus – Palgaarvutustabel<\/a><\/p>\n

    Harjutus \u00a0– Arve blankett<\/a><\/p>\n

    Allalaaditav PDF<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Selles peat\u00fckis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. M\u00f5isted VALEM\u00a0– s.o s\u00fcmbolite ja v\u00e4\u00e4rtuste kogum, mis arvutamise tulemusel annab mingi tulemuse. K\u00f5ik valemid Excelis algavad\u00a0v\u00f5rdusm\u00e4rgiga (=)\u00a0ning sellele j\u00e4rgnevad\u00a0operandid\u00a0ja\u00a0operaatorid. N\u00e4iteks:\u00a0=7+8\u00a0annab tulemuseks\u00a015. OPERANDID\u00a0– on erinevad elemendid (v\u00e4\u00e4rtused), millega Excel teostab operatsioone (arvutusi). K\u00f5ige lihtsam operand on […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":177,"menu_order":8,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"class_list":["post-218","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/218","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=218"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/218\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":347,"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/218\/revisions\/347"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/177"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=218"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}