{"id":22,"date":"2016-03-26T20:34:38","date_gmt":"2016-03-26T18:34:38","guid":{"rendered":"http:\/\/helia.ee\/koolitus\/?page_id=22"},"modified":"2016-04-04T23:32:15","modified_gmt":"2016-04-04T20:32:15","slug":"microsoft-office-word-2013-sissejuhatus-ulesanded","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/?page_id=22","title":{"rendered":"Microsoft Office Word 2016 Sissejuhatus (\u00fclesanded)"},"content":{"rendered":"

Microsoft Office Word 2016<\/strong><\/p>\n

Microsoft Word on tekstit\u00f6\u00f6tlusprogramm, mis kuulub Microsoft Office kontoritarkvarapaketti. Microsoft Word on tasapisi saanud dokumendit\u00f6\u00f6 standardiks. Harjumusp\u00e4rased programmiakna kujundused p\u00e4rinevad 90-ndate algusest, kuid alates 2007 aasta versiooniga muudeti kujundust t\u00e4ielikult.<\/p>\n

Microsoft Word on programm, millega on mugav teksti sisestada ja vormindada. Selle abil saab kirjutada tavalist kirja, luua aruandeid, vormkirju, hulgikirju, plakateid, faliereid, visiitkaarte jne. H\u00e4dap\u00e4rast on v\u00f5imalik luua isegi veebilehek\u00fclgi.<\/p>\n

Lisaks tekstisisestamisele on v\u00f5imalik oma t\u00f6\u00f6d varustada asjakohaste piltide, jooniste, valemite ja tabelitega. Eriti head on programmis automaatsed tegevused, mis muudavad t\u00f6\u00f6 palju lihtsamaks ja probleemivabamaks. N\u00e4iteks \u00f5igekeelsus kontroll (\u00fcksk\u00f5ik mis keeles), lehek\u00fcljenumbrid, viited, sidumine teiste programmidega jne. Lisaks saavad nutikamad kasutajad luua programmile oma rakendusi.<\/p>\n

MS Word 2010 versiooniga liidati programm Microsofti pilvega – st. et kasutaja saab oma dokumendid salvestada otse veebi ning neid seal teistega jagada. Kellel huvi, et mis on uut Word 2010, siis kliki\u00a0office.micrsoft.com<\/a>\u00a0lingile.<\/p>\n

Alternatiiv lahendused<\/h3>\n

Microsoft Wordile pakub k\u00f5ige k\u00f5vemat konkurentsi tasuta allalaaditav OpenOffice.org Writer ja ka LibreOffice Writer.<\/p>\n

Vahe on selles, et \u00fcks on rakendustarkvara, mille eest tuleb maksta (ca. 230 eurot) selleks on siis Microsoft Office v\u00f5i siis t\u00f5mmata OpenOffice.org v\u00f5i LibreOffice Writer mis on tasuta.<\/p>\n

MS Word 2010 versiooniga liidati programm Microsofti pilvega – st. et kasutaja saab oma dokumendid salvestada otse veebi ning neid seal teistega jagada. Kellel huvi, et mis on uut Word 2010, siis kliki\u00a0office.micrsoft.com<\/a>\u00a0lingile.<\/p>\n

Programmi avamine<\/strong><\/p>\n

Programmi avamiseks on mitu v\u00f5imalust. K\u00f5ige enamlevinud on<\/p>\n

1) Vajutada hiire vasaku klahviga Start <\/strong>men\u00fc\u00fc peal (mis asub ekraani alumises vasakus servas)
\n<\/strong>\"start_menyy\"<\/p>\n

\u00a02) <\/strong>See j\u00e4rel vajuta hire vasaku klahviga lingil K\u00f5ik Programmid<\/strong>
\n\"start_menyy2\"<\/p>\n

3) <\/strong>See j\u00e4rel valida men\u00fc\u00fcst Microsoft Office 2013
\n\"start_menyy3\"
\n<\/strong><\/p>\n

4) <\/strong>Ning see j\u00e4rel avanenud men\u00fc\u00fcst Word 2013
\n\"start_menyy4\"<\/strong><\/p>\n

5)<\/strong> Peale Word 2013 avanemistkuvatakse aknas t\u00fchi valge dokument ja n\u00e4idis dokumendid. Vasakul pool kuvatakse ka viimati avatud dokumendid ja link Ava muud dokumendid<\/strong>, muude arvutis olevate dokumentide avamiseks.<\/p>\n

\"start_menyy5\"<\/p>\n

6) Kui klikkida valge t\u00fchja lehe n\u00e4idisel, mille nimeks on (T\u00fchi dokument), <\/strong>siis avatakse allj\u00e4rgnev t\u00fchi dokumendi aken, milles saate t\u00f6\u00f6d alustada.
\n\"start_menyy6\"<\/p>\n

Uus v\u00e4limus<\/strong><\/p>\n

Kes on eelmiste versioonidega t\u00f6\u00f6d teinud, n\u00e4eb kohe, et v\u00e4limus on totaalselt muutunud. Programmis Microsoft Office Word 2013 sisalduva kasutajaliidese Microsoft Office Fluent <\/em>men\u00fc\u00fc Avaleht<\/strong> esitab fondi-, l\u00f5igu- ja muud vormindamisfunktsioonid h\u00f5lpsasti m\u00f5istetaval kujul.
\nProgrammis Word 2007 j\u00e4\u00e4b rohkem aega kirjutamisele, kuna vormindamisele kulub v\u00e4hem. Tulemustele orienteeritud kasutajaliides Office Fluent pakub t\u00f6\u00f6riistu kasutajale just siis, kui neid vaja on \u2013 seda selgel ja h\u00e4sti korraldatud viisil. Reaalajalised visuaalsed eelvaated ja valmis laadigaleriid, tabelivormingud muu sisu aitavad teil v\u00f5imsast Wordist rohkem kasu saada.<\/p>\n

 <\/p>\n

Men\u00fc\u00fc kasutamine<\/strong><\/p>\n

Men\u00fc\u00fcd ehk vahekaardid <\/strong>sisaldavad r\u00fchmasid<\/strong>, kus asuvad vastava r\u00fchma k\u00e4sud<\/strong>. Vahekaartidel olevad funktsioonid on valitud hoolikalt vastavalt kasutaja toimingutele. N\u00e4iteks vahekaart Avaleht<\/strong> sisaldab k\u00f5ige sagedamini kasutatavaid asju, nagu n\u00e4iteks r\u00fchma Font<\/strong> teksti fondi muutmise k\u00e4sud: Font<\/strong>, Fondi suurus<\/strong>, Paks<\/strong>, Kursiiv<\/strong> jne.<\/p>\n

Eestikeelne men\u00fc\u00fc (vaikimisi)<\/strong><\/p>\n

FAIL | AVALEHT | LISA | K\u00dcLJENDUS | VIITED | POSTITUSED | L\u00c4BIVAATUS | VAADE<\/p>\n

\"start_menyy7\"<\/p>\n

Kui soovite n\u00e4ha rohkem konkreetse jaotise all asuvaid suvandeid, kl\u00f5psake dialoogiboksik\u00e4ivitit\u00a0\"start_menyy8\"<\/p>\n

Seda noolt nimetatakse dialoogiboksi k\u00e4ivitiks<\/strong>. Noole kl\u00f5psamisel kuvatakse rohkem selle r\u00fchmaga seotud suvandeid. Sageli kuvatakse need suvandid dialoogiboksina, mis on teile Wordi varasemast versioonist tuttav. Samuti v\u00f5idakse need kuvada juba tuttava ilmega t\u00f6\u00f6paanil.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4kides varasematest versioonidest, kui te m\u00f5tlete, kas Wordi uuel versioonil on samasugune ilme ja omadused nagu varasemal versioonil, siis vastus on “ei”. Kui olete aga linti m\u00f5nda aega katsetanud, harjute \u00e4ra sellega, kus miski asub, ja n\u00e4ete, kui lihtne on t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n

Kiirp\u00e4\u00e4suriba<\/strong><\/p>\n

\"start_menyy9\"<\/p>\n

Kiirp\u00e4\u00e4suriba on lindist \u00fcleval vasakul asuv v\u00e4ike ala. See sisaldab k\u00e4ske, mida te pidevalt kasutate: Salvesta<\/strong>, V\u00f5ta tagasi<\/strong> ja Korda<\/strong>. Sinna v\u00f5ite lisada oma lemmikk\u00e4sud, et need oleksid kogu aeg k\u00e4ep\u00e4rast, mis tahes men\u00fc\u00fcs te parasjagu ka ei asu.<\/p>\n

Teksti sisestamine<\/h3>\n

Klaviatuurilt sisestatud tekst ilmub vilkuvast kursorist vasakule. Teksti j\u00f5udmisel dokumendi paremasse \u00e4\u00e4rde, liigub kursor automaatselt j\u00e4rgmise rea algusesse. Uue l\u00f5igu lisamiseks kasuta ENTER <\/strong>klahvi ning kursor liigub uue rea algusesse.<\/p>\n

Juhul kui te ei soovi luua uut l\u00f5iku, kuid soovite liikuda j\u00e4rgmisele reale siis vajutage klahve SHIFT+ENTER<\/strong>.<\/p>\n

S\u00f5nade vahele lisatakse vaid \u00dcKS T\u00dcHIK<\/strong>.<\/p>\n

Suurte t\u00e4htede lisamiseks vajuta korra alla klahvi CAPS LOCK (siis kirjutatakse koguaeg suurte t\u00e4htedega) <\/strong>v\u00f5i hoia alla SHIFT (siis kirjutatakse suured t\u00e4hed siis kui sift klahvi all hoitakse) <\/strong>klahvi. Vaikimisi muudab Word iga lausealguse t\u00e4he suureks, kui eelmine lause on l\u00f5ppenud punktiga.<\/p>\n

Lihtsamate tabelite koostamiseks on hea kasutada tabulaatorit<\/strong> – TAB klahv. Kuni ei ole m\u00e4\u00e4ratud teisiti, siis tabulaatorile vajutades liigub kursor \u00bd-tolliste (umbes 1 cm) vahedega, millepeenikesed m\u00e4rgistused asuva dokumendi joonlaual.<\/p>\n

Tabulaatori m\u00e4rgistusi saab muuta vastavalt vajadusele. Sellest hiljem.<\/p>\n

Dokumendis liikumine<\/strong><\/p>\n

Uue teksti lisamine ja olemasoleva parandamine toimub toimetamiskohal – seal, kus vilgub tekstikursor. Tekstikursori liigutamiseks on j\u00e4rgmised v\u00f5imalused:<\/p>\n