Digitaalallkirja abil saad elektrooniliselt ja paberivabalt teha toiminguid,\u00a0milleks varem pidid kasutama k\u00e4sitsi paberile antud allkirja.<\/p>\n
Digitaalallkirja olemust ning selle kasutamist reguleerib Eestis “Digitaalallkirja seadus” ehk l\u00fchidalt DAS, mis v\u00f5eti vastu 7. m\u00e4rtsil 2000. aastal. Digiallkiri on seaduse silmis v\u00f5rdne omak\u00e4elise allkirjaga. K\u00f5ik Eesti ametiasutused on kohustatud v\u00f5tma vastu digiallkirjastatud dokumente.<\/p>\n
Kui soovid luua enda allkirjaga digiallkirjastatud dokumenti, siis kasuta selleks:<\/p>\n
Digitaalallkirja toe saab lisada praktiliselt k\u00f5ikidesse rakendustesse ja programmidesse, kus seda vaja on.<\/p>\n
Tavaallkirja anname paberi ja kirjutusvahendiga. Arvuti, nagu nimigi \u00fctleb, tegeleb vaid arvudega. Digitaalallkiri on v\u00e4ljendatud matemaatiliselt, tagades keerukate meetodite ja arvutuste abil allkirja \u00f5igsuse ja v\u00f5ltsimiskindluse. Allkirja kasutamisel pole vaja neid meetodeid ja arvutusi teada ega tunda, k\u00fcll aga peab teadma m\u00f5ningaid p\u00f5hit\u00f5desid.<\/p>\n
ID-kaardil on salajane allkirjastamisv\u00f5ti, mida saab kasutada PIN2-koodi abil. Selle v\u00f5tmega m\u00e4rgistatakse allkirjastatud dokument unikaalsel ja v\u00f5ltsimatul viisil, mis v\u00f5imaldab hiljem t\u00f5estada, et just sina selle allkirjastasid. Allkirja andmise puhul saadab arvuti v\u00f5i kaardilugeja ID-kaardile kasutaja sisestatud PIN2-koodi ja allkirjastatava dokumendi, millest kaart arvutab isikliku v\u00f5tme kaudu digitaalallkirja. Digitaalallkiri on pikk numbrijada, mis on unikaalne iga kasutaja ja iga dokumendi puhul<\/p>\n
ID-kaartide v\u00e4ljastamisel v\u00e4ljastatakse igale kasutajale kaks sertifikaati, millest \u00fcks on seotud digiallkirjastamisega. Sertifikaati v\u00f5ib tavaelus v\u00f5rrelda isiku allkirjan\u00e4idisega – see on avalik ja selle abil saavad k\u00f5ik kontrollida, kas isiku antud allkiri on t\u00f5epoolest ehtne. Sertifikaadis on kirjas ka isikuandmed, nimi ja isikukood.<\/p>\n
K\u00f5ik sertifikaadid on erinevad ja vastavad konkreetsete isikute isiklikele v\u00f5tmetele. Sertifikaadi abil saab kontrollida digitaalallkirju – kui sertifikaat ja allkiri omavahel matemaatiliselt klapivad (k\u00f5ik vajalikud arvutused teostab kasutaja eest muidugi arvuti), v\u00f5ib v\u00e4ita, et allkirja on andnud see isik, kes on sertifikaadis kirjas.<\/p>\n
Digitaalallkirja puhul ei piisa sellest, et kasutaja on PIN2-koodi sisestanud ja digitaalallkiri “valmis arvutatud”. Tarvis on eristada kehtivaid ja kehtetuid digitaalallkirju, sest vastavalt “Digitaalallkirja seadusele” on kehtetu v\u00f5i peatatud sertifikaadiga antud allkirjad kehtetud.<\/p>\n
Peale allkirja andmist tuleb kontrollida, kas allkirja andja sertifikaat kehtib. Selleks v\u00f5tab allkirja andmiseks kasutatud programm automaatselt \u00fchendust SK serveriga ning kontrollib, kas sertifikaat on kehtiv – kehtivale sertifikaadile v\u00e4ljastab SK server spetsiaalse t\u00f5endi, mis allkirjale lisatakse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Digitaalallkirja abil saad elektrooniliselt ja paberivabalt teha toiminguid,\u00a0milleks varem pidid kasutama k\u00e4sitsi paberile antud allkirja. Digitaalallkirja olemust ning selle kasutamist reguleerib Eestis “Digitaalallkirja seadus” ehk l\u00fchidalt DAS, mis v\u00f5eti vastu 7. m\u00e4rtsil 2000. aastal. Digiallkiri on seaduse silmis v\u00f5rdne omak\u00e4elise allkirjaga. K\u00f5ik Eesti ametiasutused on kohustatud v\u00f5tma vastu digiallkirjastatud dokumente. Digitaalselt allkirjastatud dokumendist saab teha […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":525,"menu_order":4,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"class_list":["post-533","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/533","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=533"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/533\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":534,"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/533\/revisions\/534"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/525"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/helia.ee\/koolitus\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=533"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}